Esimesed viis tundi haiglas möödusid ülikiirelt, sest meil lasti nii palju teha ja juhendaja ka super hea. Ta ikka hullult näitas, et mida me tegema hakkama ja kuidas asjad toimuvad. Seda ütles ka, et me saame juba homme verd võtta. :D Nii et siis olge valmis. Aga muidu jah..
Ma mõtlesin just selle peale, et kuidas ma kipun nii tihti muretsema asjade eest, mille reaktsiooni ei oska ma ette näha. Tihtipeale kardan muutusi ja samal ajal kui ma paanitsedes muretsen, siis näen, et kui hakkan tegema, siis pole lugu üldse nii hull, kui ma omapea kartsin ja Jumal on saatnud mind parimasse võimalikku olukorda. Olgu selleks või minu suurepärane mõnus rühm koolis või praegune haigla osakond. Jumal teab, mis on parim ja ma olen nii tänulik kõige eest, mis ta mu elus teinud.
 | ||
| Minu nunnu rühm: Liis, mina, Anžela,Elis, Evelin, Kaur, Kätlin ja Liina |
