Ma olen teist päeva külastamas piiblikooli omade loenguid vaimuandidest ja ütleme nii, et need on olnud senimaani väga "huvitavad". Tegelt lisaks, et lausa põnev on. Kui juba alustada sellest, et need toimuvad soome keeles, kõneleja räägib äärmiselt kiiresti ning viskab väga palju nalju, millest ma heal juhul pooltest aru saan. Ütleme nii, et molutada ja niisama seina vahtida, seal loengus ei saa!
Selle teemaga kaasneb alati vaidlemine, et mis värk selle keeltes rääkimisega ikkagi on. Kas peaks taotlema või mitte? Imelik mõte, mis praegu pähe tuli, et mingil määral on Jumal mulle siingi Soomes andnud keele tõlgendamise võime, sest ilma selleta ei saaks ma ikka mitte midagi aru. Mu keeleõpetaja aina kiidab mind, et mul on loomulik keelevaist, aga ma ikka vaatan, et appi kui laisk ma olen. Võiks ju praeguseks kõneleda juba normaalselt, aga ma ikka hoian end tagasi. Ei teagi miks!
