♥
Girl : Am I pretty?
Boy : NO.
Girl : Do you want to be with me forever?
Boy : NO.
Girl : Would you cry if I walked away?
... Boy : NO.
Girl: walked of
Boy : Your not pretty, your beautiful. I don't want to be with you forever, I NEED to be with you forever. And I wouldn't cry if you walked away, I would DIE.
(Boy whispers) : Please? Stay with me.
(Girl whispers) : I will.
Tonight at midnight your true love will realize they love you. Something good will happen to you between 1-4 pm. Tomorrow it could be anywhere. Get ready for the biggest shock of your life! If you don't post this to 5 other events. You will have relationship problems for the next 10 yearssss♥
Me kõik oleme näinud sellised maagilisi postitusi fb või siis saanud meili peale. Ja alati peale sellist lääget romantilist teksti tuleb, et saada teatud arv sõpradele ja siis see, mida sa igatsed, saab tõeks. Ja kui ei saada, siis jääd igaveseks ajaks üksikuks. Mäletan, kuidas ma vanasti alati saatsin edasi neid spämkirju lootuses, et ehk juhtub minuga see imeline asi ja olgem ausad, kes ikka ei tahaks saada endale seda Häppili ever afterit! Ütlen uuesti: "Mina tahan!" Aga samas kui ma seda spämmi täna lugesin, siis mulle tärgatas pähe see mõte, et neid toredaid tekste ei kirjuta mitte poisid, vaid tüdrukud nagu mina, kes oma lootusetus romantikas ei suuda näha midagi muud. Neid kutte pole olemas. Või kui siiski peaks neid leiduma, siis nad on erandid. Tüübid ei mõtle nii ja veel vähem ei kirjuta!
Kuulasin neljapäeval Kolgatal tüdrukute ja poiste vahelisest sõprusest. See polnud minu jaoks mingi uudis, et poisid ja tüdrukud ei saa olla lähedased sõbrad, kuna siis nad jagaksid üksteisega kõike ja kogu see fassaad näeks välja kui abielu ning imepole siis, et hakkavad levima kuulujutud, et nende vahel on midagi. Ning kokkuvõttes saab üks nendest osapooltest haiget. Aga mitte see polnud minu mõttes praegu seoses eelnevaga, vaid kuidas me poiste ja tüdrukutena nii erinevalt üksteistest aru saame. Lausa uskumatu! Ja kuidas kogu ühiskond meile, tüdrukutele (naistele) peale surub seda häppilit, kuigi tegelikkus ja fantaasia on täiesti erinevad. Võiks ju öelda nende toetuseks, et need liblikad kõhus on nii head ja see ootusärevus, et kuidas ta talle abielu ettepaneku teeb, see on ju mõistetav, aga samas niiviisi me kaotame ju täiesti ära reaalsustaju. Ja selles olen mina ekspert number 1. Ma olen veetnud pikki aastaid oma muinasjutu mullis, et tuleb mõni prints CHARMING ja viib mu eemale sellest koledast koledast maailmast ning ma elan õnnelikult elu lõpuni temaga. Ja seda kõike suurendab ju see, kuidas me näeme teisi "õnnelikke" paarikesi ning kipume unustamast, et tegelikult, et saada õnnelikuks peab ka vaeva nägema. See lihtsalt ei tule niisama.
Selle kõige eelnevaga ei taha ma mitte öelda, et sinu ukse taha ei või ilmuda see CHARMING-onu ja et abielud pole eales õnnelikud, vaid et selleks tuleb vaeva näha ja seda tuleb eelkõige alustada endast. Ütlen, et see tekst siin on peamiselt kirjutatud minule endale, sest mina pean seda kordades üle lugema, et aru saada, et see maailm pole nagu filmis. See on selleks palju keerulisem. Aga õnneks on mul olemas Jumal, kelle peale saan alati loota ja kes toob mulle selle printsi, kui ma selleks tema meelest valmis ka olen.
Teie Iiris, paranev lootusetu romantik!
