 | |||||||||||
| Mina ja Triin võtsime julguse kokku ning kohtusime Perry Noble´iga |
See on nii imelik, kuidas inimesed, keda me oleme harjunud nägema ekraani pealt, tulevad Eestisse ja muutuvad elusuuruseks. Ja siis sa avastad, et ilma prillideta on nad puhta pimedad. :D Ja pealekauba räägivad nad just sellest, millega meil üldjuhul raskusi on ja suudavad meid nii hästi julgustada. Mina võitlen pidevalt sellega, et mul on liiga vähe usku. Ma tihtipeale avastan, et ma ei suuda uskuda asju. Mäletan eriliselt ühte seika, kus keskkoolis olles tõi naistepäeval üks mu klassivend meile, tüdrukutele, lilleõie ja kui ta mulle selle andis, siis ma küsisin ta käest mitu korda, et kas ta teeb nalja. Ehmatasin vaese koolivenna seeläbi täitsa ära. Neljapäeval noortekal rääkis Eleri Viinalass ka sellest, kuidas tal oli raskusi uskuda, kui Daniel talle abielu ettepaneku tegi ning ta arvas, et too teeb jälle nalja. Mul on lausa hirm, et kui kunagi peaks õnnestuma, et üks noormees mulle ka abielu ettepaneku teeb, siis ma arvan, et olen suht uskmatu ka. :D Igatahes me peaksime rohkem usku taotlema, sest Jumal tahab teha üle meie mõistmise ning ületada ka meie suurimaid unistusi. Perry ütles veel seda, et kui me ei ole hirmul või kui asjad on arusaadavad, siis see pole Jumalast.
Kallis Jumal, ma tulen su ette nüüd ja palun, et sina aitaksid mind mu uskmatuses. Aita mul mõista rohkem Sinu plaani minu jaoks, aga samas Isa julgusta mind, et ma oleksin alati valmis Sind teenima oma eluga. Aitäh Sulle kõige eest, mis Sa mu ellu pannud oled. Ma kiidan Sind. Jeesus, Sinu nimel. Aamen.
